Toidulisandid – kas ja milleks? + Q&A

Olen märganud, et toidulisandite teema muudab iseäranis skeptiliseks need, kes nende tarvitamisega kokku ei puutu. Tõsi on, enamikul polegi seda kokkupuudet vaja ning väga oskusliku planeerimise korral saab ka kehakultuuriga tegelev inimene ilma nendeta hakkama.

Minu valik

Küll aga teevad toidulisandid kohati elu lihtsamaks. Ei ole need ju muud kui kontsentreeritud kujul valk, süsivesik või vabad aminohapped (samuti valk). Tegemist on toidust eraldatud toitainega, mistõttu ongi lisandite sisaldus konkreetsest makrotoitainest niivõrd suur. Ideaalne segamiseks sellega, millega parasjagu vaja ning teeb doseerimise lihtsamaks.

Kogu salapära on ilmselt seotud sellega, et lisand on enamasti pulbri kujul. Pulber = kahtlane. Aga valgulisand ei ole laboritingimustes keemiliselt toodetud aine, vaid suuremast massist/koostisainete hulgast eraldatud üks toitaine. Näiteks piimast.

Usu küsimus?

Mu sõbranna Katriin vaatas üks päev BBC sarja “Trust me, I’m a Doctor” ja kirjutas mulle nii:

Juhtusin neljapäeva õhtul ETV2’st vaatama BBC sarja “Trust me, I’m a doctor” ja olen seda ennegi paar korda näinud ja minu arvates üks ägedamaid saateid terviseteemadel üldse. Selles osas uurisid nad proteiinide kohta ja leidsin selles osas käsitletud teema ka saate kodulehelt üles – LINK.

Nad tegid seal väga ägeda uurimuse ka 30 inimesega, kellel kõigil oli sama treeningkava 8 nädala jooksul, kuid ühele grupile anti proteiinijooke ja teistele platseebot (inimesed ise ei teadnud, kummas grupis nad on).

Ühesõnaga result oli, et proteiinijoogid ei aidanud midagi ja inimeste füüsiline areng proteiinijoogi joojatel ja mittejoojatel, oli samasugune. Lihtsalt, huvitaks, mis sinu arvamus sellel teemal on, et kas sa usud neisse vms?

Ma arvan, et kui mõlemal katsegrupil oli päevane valgutarbimine koguseliselt sama, siis polegi vahet, kas see tuleb tavatoidust või lisanditest. Või kui valguvajadus on muu toiduga kaetud, ei anna hagu juurde lisamine tõesti midagi. Lisaks on inimeste füüsiline areng ja valgu omastamine väga erinev, nii et võiks teha katse ka ilma igasuguste muutujateta ning saaks ikka erinevad tulemused.

See oleks sama, mis võrrelda, kas inimene muutub energilisemaks süües ära õuna, pirni, pulgakommi või juues klaasitäie mahla – kõigi koostis on peamiselt süsivesik ehk sama toitaine. Ja 8 nädalat on lihasmassi arengu hindamiseks olematu aeg. See pole valgulisandite õigustamiseks, vaid lihtsalt, teadmiseks 🙂

Selles mõttes ma usun neisse – valk toidulisandina toimib samamoodi nagu tavatoiduna. Kuid ma eelistan alati päris toitu. Lisandid on mugavad siis, kui tead, et tuleb pikem vahe toidukordadele ja midagi vahepeal valmistada ei saa. Minul kulub näiteks pärast trenni hea paar tundi enne kui sööma jõuan, kuid kõht on megatühi vahetult pärast trenni. Väiksema kaloraaži juures jõin siis maitsestatud vadakuvalgu jooki (enamasti Self Whey Protein) ning nüüd, kus kaloraaž ja koormus suurem, joon trennijärgselt valgu ja süsivesikute segu (hetkel Fasti Muscle+).

Selge on see, et jook ise lihast kasvama ei pane, see on järjekordne lihtsustatud arusaam nii nende poolt, kes tarbivad ilma süvenemata ja nende poolt, kes ei tarbi ja täpselt aru ei saa.

Tõsi on ka see, et nendes kooslustes olev valk ja süsivesik on allikatest, mis on kõige kiiremini imenduvad ehk selles osas on toidulisanditel tavatoidu suhtes eelis. Valgu puhul vadak, süsivesiku puhul maltodekstriin, desktroos, maisitärklis. Vana head tärklist ju ometi milleski kurjas ei kahtlustaks, nimetagem teda siis nii. Variant on lisada ka ise puuviljasuhkrut vms.

Kuna põhitoidukord sisaldab minul alati ka rasva, mis aeglustab seedimist, siis valgujook või valk+süsivesik seda ei sisalda ja imendumine on kiirem. See omakorda tähendab, et treeningust taastumine algab kohe pärast trenni lõppu.

Muscle+ sisaldab ka glutamiini ja kreatiini, mida ma varem pole võtnud ning eraldi ei võta praegu ka. Pean enne treeneriga nõu, kas ja milleks mul neid vaja on, hetkel tuntavat efekti pole.

Maitsestatud tooteid saab kasutada paljudes toitudes

Tenni ajal joon BCAA-d ehk Intra-Workouti (Fast ja Olimp), mis on vabad aminohapped (ehk valgud). See peaks hoidma keha kulutamast lihasmassi energiaks trenni ajal ja seda ei oska ma muudmoodi hinnata, kui vaid öelda, et lihasmass pole mul tõesti vähenenud, vastupidi. Igapäevaselt tuntav mõju on vähenenud lihasvalu.

Väike pudel esiplaanil on Pulsi Pre-Workout ehk nagu nimigi ütleb – trennieelne turgutus. Pole kordagi veel PWO’d kasutanud, kuid kavatsen seda proovida enne reedest jalatrenni. Reede õhtu (väsimus) ja jalatrenn üldiselt ei käi kokku, kuid asjade kokkulangevuse tõttu on sel nädalal nii ja tundub parim aeg järgi katsetada. Sisalduselt aminohapped (valk) ja kofeiin, B-vitamiinid ja marjaekstraktid.

Maitsestatud vadakuvalk (ilma süsivesikuta) on väga maitsev lisand näiteks pudrule. Kasutan seda ainult ja ainult maitsenüansi pärast (põhimõtteliselt maitseaine 😀 ), sest valgu saaks ja saangi enamasti pudrus kätte, lisades muna, kohupiima või kodujuustu. Aga võib ka omavahel segada,  näiteks muna + šokolaadimaitseline valk = väga kohev šokolaadimaitseline puder. Miks ei?

Pea meeles – fitness on tööstus

Loomulikult on lisandiäri võimas business, maailma mastaabis on fitness tohutu industry. Jällegi, lollidelt tulebki raha ära võtta, see kehtib igas valdkonnas. Taaskord – kui sa tead mis ja milleks, võid ju oma raha kas või maitseelamuse saamiseks nende toodete alla panna. Kuid pole mõtet loota, et need sinu eest töö ära teeksid.

Hea näide tööstuse viljadest on erinevad valgumagustoidud. Eelmisel fotol on all paremal näha Selfi Tiramisu Mousse, mis on jällegi maitsestatud tavaline vadakuvalk, ent paksendajaga, mis piima, keefiri või jogurtiga segades võtab mõnusa koheva vahu kuju. Võistlusdieedi ajal asendamatu magustoit, kuid siin võib erinevate tootjatega alt minna, sest kaugeltki kõik maitsed ei ole õnnestunud.

Pannkoogisegu, puding, smuuti

Fasti pudingusegud on samuti väga õnnestunud. Valmistan samal viisil, mis eelmainitud Tiramisu Mousse’i. Pannkoogisegust teevad vingemad kokad ka kõike muud – muffineid, vahvleid, isegi vastlakukkel leiutati ära 😀 Nende nn magustoitude eelis on ka see, et neisse pole lisatud suhkrut. Suhkruasendajate teemal saame mõni teine kord mõnes teises kohas maadelda, aga eks see ole ka maitse asi 🙂

Pulsi valgu- ja energiabatoonid

Batoonide puhul tasub jälgida sisaldust – paljud valgubatoonid sisaldavad ka suuremas koguses rasvu ja süsivesikuid, mõned ka palju suhkrut, mis ei tee nendest alati parimat trennijärgset ampsu. Samas niisama Marsi või Snickersi asemel vahepalaks on nad jällegi parema koostisega ning suuremate tootjate omad ei jää ka maitselt alla.

Mu enda lemmik batoon on Combat Crunch, mida käin aeg-ajalt Fitshopi sattudes varumas. Puls ja Clean Bar samuti väga head. Leidsin praegu illsutratsiooniks vaid tiiseri, kus Combat piilub ühe teise alt välja ehk siis see ei aita teid väga 😀 Aga ta on suur!

Siis on olemas veel terve rida nn magustoitude asendajaid nagu kalorivabad siirupid ja muu nänn, kuid need pole otseselt toidulisandid, sest ei sisalda peaaegu midagi. Vahel ikka mõtlen, millest need kõigevabad asjad tehtud on ja ega ei tahagi teada. Sellepärast neid peaaegu ei tarvita ka, üks pudel siiski huvi pärast on ja vahelduse mõttes võib seda natuke törtsutada.

Kalorivaba šokolaadisiirup riisivahvlitel kodujuustu ja india pähkli võiga

Liiga geniaalse maitsega see pole ning jääb minu poolt eksperimendiks.

Seega valgukontsentraat on täiesti tavaline toiduaine, tihtipeale maitsestatud – vahel õnnestunult, vahel mitte. Fitness-tööstus pakendab ja maitsestab seda sama toitainet miljonil eri viisil ning müüb väga erineval kujul – pulbri, batooni, pudingu, vahvli, küpsiste, jäätise, isegi kummikommide ja šokolaadikrõbinatena.

Igaüks ise otsustab, kas ja mida tema menüüsse vaja on, kuid mina leian, et pärast trenni on ilma liigse atribuutikata valk või valk+süsivesik igati omal kohal. Samas kui tean, et astun trenniuksest otse koju, kannatan selle 20 minutit ära, kuid enamasti on mu liigutamiskiirus pärast trenni ja pesus alla igasugust arvestust, nii et nimetagem seda personaalseks eripäraks, mis tingib vajaduse lihtsa lahenduse järgi 🙂

Batooni haaran siis, kui tean, et olen jooksus ja kohupiimade, helveste, puuviljadega mässamine on keeruline. Väga roughly moodustavad toidulisandid minu menüüst siiski alla 5% ning sellest söödakaupmehe kogusest ei maksa üllatuda, mis ma kappidest kokku otsisin – need säilivad päris kaua!

LOE VEEL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *