Juulikuu on poole peal ning puhkuse esimene nädal seljataga. Õnneks on kaks veel ees ja loodan, et see kõik mingil hetkel ka päriselt puhkamist meenutab 🙂

Seni on üsna palju siblimist olnud – erinevad blogiga seotud projektid, enda ja klientide trennid, FAFi (Fitness Academy of Finland) praktika, aga kui aus olla, siis sedasorti siblimist naudin ma väga. Ühest küljest nagu töö, teisalt puhas rõõm ja hobi ning uued teadmised.

Kui päris aus olla, siis viimase nädala jooksul on ka pidutsemist ja väljas käimist üsna tõsiselt võetud – miski, mis pikkadel talve- ja kevadkuudel oli päris unustusse vajunud. Muidugi on tore, saba seljas, ringi trallida ja niisama jaurata, lihtsalt järgmine päev katsud kuidagi kondid kokku korjata ja inimene olla. Nii palju tunnen küll ennast, et päeva tühja lasta ma lihtsalt ei suuda. Olen endale paar korda kehva enesetunde puhul päris kurja sisemonoloogi pidanud ja siis mõelnud, et kui ma näiteks iseenda laps peaks olema, käiks ikka jubedalt pinda küll 😀

Uuenev Tallinn & hygge

Helgema poole pealt. Kuna päevad on vabad, olen käinud avastamas kohti, kuhu olen ammu tahtnud jõuda. Telliskivi kant on aina lisanduvate uute nurgakestega lihtsalt nii mõnus, et mingi hetk avastad, et jälle tiksud seal. Ja ega ei kurda. Uude Noblessnerisse ja Kalaranda oleks ka veel vaja jõuda.

Ja Balti jaama turg! Jah, see avati vist juba aprillis, aga mina käisin seal esimest korda alles nädala eest ja tahaks lihtsalt vaimustusest natuke kiunuda, kui äge see on, haha. Ennekõike on tegemist öko-vegan-käsitööhipsterite paradiisiga ja nii palju kui mulle ka ei meeldiks selle subkultuuri üle nalja visata, tarbin ma ise sama suure rõõmuga kõiki neile suunatud tooteid ja atraktsioone. Ja Balti jaama turg on totaalne atraktsioon, lõbustuspark, mis iganes, aga mitte pelgalt turg. See on hygge.

Mis on taanlaste hygge?

Osad on Balta turule ette heitnud, et see on liiga steriilne, läikiv ja üles vuntsitud. Verd otseselt ei voola, härjapead ei ripu konksu otsas* ja tätokatega jorsid ei raiu tagaruumis fresh produce‘i otse letile. (Võib-olla raiuvad ka, pead ei anna, aga selline mulje jääb küll).

Mulle meeldib sealne kirjusus ja ootamatud paigutused. Midagi kõigile. Päris turg, väiketootjate putkad, kohapeal valmistamine, kiftid söögikohad, tänavatoit, terrassid, MyFitness(!). Ma võiks seal põhimõtteliselt elada nii, et ei peaks kordagi lahkuma. Häda pärast on isegi Selver olemas, kui pesupulbrit (ja Calgonit) vaja on, sest seda turult ei saa.

Niisiis noppisingi laupäeval oma väikese valge käekesega seal peeti, porgandit ja kartulit, väikesest itaalia ja prantsuse poekesest värsket pecorino romanot** ja lükkasin ahju.

Balti jaama turg


Ahjujuurikad & pecorino

Ainus, mis veits mööda, on see random osakond teisel korrusel, kus jätkuvalt lillelisi kitleid ja vimpleid müüakse, aga mis teha, mineviku hõng. Lihtsalt kuna see kõik on kõrvuti Eesti kaasaegse disainiga, siis välismaalastele tuleks eskalaatori juures giid käe kõrvale anda. “Ei, see Stalini pildiga auraha ei ole meie disain, aga vot need hundikujulised kõrvarõngad on” jne.

* Konksu otsas rippuvat karvast härjapead koos soolikate ja kärbestega olen ma ühel teisel turul, ühel teisel mandril, kunagi näinud ja see pole küll vaatepilt, mida igatseks.

** Pecorino romano on kõva ja soolane valge itaalia juust lambapiimast. Kasutatakse toitudele riivimiseks ja on kohalike jaoks nn igapäevajuust.

Minul oli au proovida seda juustu esimest korda 2015. aasta detsembris Roomas (ja hetkega armuda). Sest ajast saadik meelitab mind selle sildiga igasse poodi. Armas lugeja, kuigi see pole reisiblogi, olen palju kordi mõelnud Rooma (2015) ja Lissaboni (2016) muljeid teiega jagada – kas oleks huvi? Mul on telefon lummavaid vaateid ja toidupilte täis 🙂

Veel Balta turust… ja trennist

Balta MyFitnessis käisin ka eile, kuna Mustaka oma avati alles kl 12 ja ma tahtsin varem minna. Neil olid vist suvepäevad (sorry, kliendid), samas oligi hea push, et uus klubi üle vaadata. Ärkan ka puhkuse ajal enamasti kl 7, sest mulle lihtsalt sobib nii.

Jälle – väga meeldis! Rahvast oli õnneks hõredalt, nii et sain elumõnusa superseeriatega jalatrenni tehtud. Energiat oli kuidagi nii palju, et isegi seeriate pauside ajal turnisin nagu väike manki mingite konstruktsioonide otsas ja kujutasin ette, et olen iluvõimleja. Trennid on viimasel ajal tõesti täismäng – miks nii, saad juba peagi Elu24 spordiblogis lähemalt lugeda.

Täna hommikul tegime FAFi koolitaja ja personaaltreener Liis Arulaga Golden Clubis ülakeha treeningu. Minu soovil kordasime üle lõuatõmmete soojenduse ja erinevad tehnikad, vaatasime üle row-harjutused (seljale) ning järgmisel korral juba kükkide ja jõutõmmete juurde.

Liis on täpselt selline treener, kelle moodi ma tahaksin olla. Ilmselt ma alateadlikult natuke imiteeringi teda ka ise juhendades – mulle meedib tema hästi selge väljendus liigutuste ja kehaasendi kirjeldamisel, avatud, rõõmus ja helge olek ning n+1 alternatiivi igale harjutusele, kui miski näiteks anatoomiliselt ei sobi või on liikuvus piiratud. Viimane tuleb muidugi kogemusega, seda ma veel ei imiteeri 🙂

Näide (ja pro tip trenniinimestele) – hantliga seljatõmme. Esialgu proovisime pingil (maaga paralleelne), põlv pingil, teine põrandal, ühe käega toetad. Pink mu jaoks veidi madal, mis tähendas, et pidin maas oleva jala viima kaugemale, et saaks põlved ja puusad kohakuti. Esiteks oli see asend natuke  ebamugav, kuna tavaliselt teen seda tõstetud seljatoega pingile toetudes ehk keha on kõrgemal. Teiseks selgus, et mu alaselg on sedasi kumeram kui peaks ja pean tegema lisapingutuse, et seda hoida.

Tõstsime seljatoe 45-kraadiseks ning läksin pingi teisele poole nii, et mõlemad jalad maas ja põlvega ei toeta. Kuna toetamine iseenesest kõlab kui millegi najale nõjatumine, siis piisas Liisil öelda, et too raskus jalgadele ja võta RDL (rumeenia jõutõmbe) lähteasend alakehast. Hops – kogu kehahoiak hoobilt paigas! Magic, baby!

Nii et kes otsib endale, sõbrale või emale treenerit – minge Liisi juurde Golden Clubi. Kes arvab, et elu on seiklus, võib minu juurde tulla! 😀 Paari jaoks veel suvel ruumi leidub.

Tegelikult üritangi täna-homme suuremad tegemised tehtud saada, et siis juba Stockholmi poole startida. Läheme emaga mõneks päevaks trippima ja niisama sädelema. Ei tea päris täpselt, mis ma sellega öelda tahan, aga ilmselt kirjeldab meie eesseisvaid tegevusi kõige lähemalt.

Lisaks on mul plaanis otsida üles Gym & Fitness Stockholm ja seal paar head trenni teha! Miskipärast jookseb see koht oma ägedate masinatega mulle alatasa mõnda feed’i ja oleks patt seda mitte avastama minna. Asub ta küll natuke vales suunas kõigest muust, aga tunnelbana sõidab ja kui ma õigesti vaatasin, siis vanalinnast ainult 3 kilomeetrit, mille võib ka jalutada. Alati on muidugi võimalus, et ma ei vaadanud õigesti.

Loodetavasti saan peagi sellest kohast muljeid jagada. Lisaks toredale jõuksile võiks Stockholmis üldiselt hästi palju sedasama hygge‘t olla 🙂

Kirjutamiseni!

Hoia seni silma peal Elu24 spordiblogil, MyHits hommiku Tervisesutsul, minu Instagramil ja Marian Fitness Facebooki lehel. Kel trennisoovi, kirjutab blogi kontaktivormi.

Foto – Meisi Volt / Meisi Photography

Aitäh – MyFitness Ülemiste

LOE VEEL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *