Miks ma kaloreid loen?

Alati, kui olen käigu pealt vastanud küsimusele, miks ma seda teen, jääb mõni nägu ikka nõutuks. See on okei, sest tavaelus polegi vaja kõike mõõta, kui valikud laias laastus korras on. Kuidas aga selleni jõuda?

Meil on olemas toidupüramiid ja terve hulk (ametlikke) soovitusi, mida minu meelest ei suuda keegi lugeda. Lugeda selles mõttes, et aru saada. Meediast käib läbi veel teine hulk soovitusi, mis lööb pildi eriti segaseks ja nii ei saagi lõpuks aru, mis konkreetse “mina” jaoks parim on. Ent mis oleks toredam, kui suuta seda kräppi ära tunda, teades millises kontekstis see võib olla esitletud?

Olen tänaseks oma toidulaua koostist väga täpselt jälginud terve aasta. See on olnud minu väike hariduslik projekt, mille tulemusena saan öelda, et oskan mis tahes taldrikule pilku heites üsna täpselt hinnata, kui palju see mida sisaldab – kas toitained on tasakaalus (on need üldse esindatud?) ja mida ta meie kehas pärast söömist tegema hakkab. Kõik sõltub loomulikult ka kehast, mis selle ära tarbib 🙂

627 kcal

Kilokalorite lugemine seostub inimestel automaatselt kaalu jälgimise või selle langetamisega. Päris nii see antud juhul polnud, sest inimesed langetavad kaalu saamata üldse aru, millest nende taldrik koosneb. Võtad kava ja muudkui langetad. Pigem otsustasin, et nüüd on aeg see teema enda jaoks pulkadeks lahti võtta ja ära mõtestada. Täpselt nii proosaline ja nohiklik eesmärk 🙂 Ma tahtsin teada, mis värk on! See kehtib ka teistes asjades, aga täna räägime toitumisest.

Koostises orienteerumine

Toit koosneb toitainetest. Meile räägitakse pidevalt soovituslikest toitainete vahemikest. Rasvade osakaal võiks jääda 25-35% vahele, valke vajame 0,8 kuni 2,2 grammi kehakilo kohta jne – mida see ütleb sulle? Mitte midagi! Mitte ühtegi koheselt rakendatavat näpunäidet. Sest kuidas sa järsku mõõdad? Mida sa mõõdad ja mille suhtes? 35% pole sama kogus 2000 ja 2500 kcal puhul. Kas 2500 kcal puhul üldse peaks rasvad 35% moodustama, sest siis ületame juba piiri, mis lähtub kehakaalu arvestavast soovitustest? 30% rasva ja 30% valku pole sama kogus grammides, aga ometi sama energeetilise väärtusega. Seda ehk tead, et pasta, riis jms on süsivesikud. Aga mitte ainult. Ja 100 grammi pastat ei ole 100 grammi süsivesikuid. Ja nii edasi ja nii edasi.

See info on muide tõene, mitte segaduse tekitamiseks üle paisutatud tekstijupp. Selleks, et infotulvas mitte ära eksida, tulebki osata suurt pilti näha ja soovitusi inimkeelde tõlkida.

423 kcal

Võtame näiteks selle õhtusöögi. See sisaldab 423 kcal, mille moodustavad 56 grammi süsivesikuid, 12 grammi rasva ja 24 grammi valku.

  • 250 g kartuleid
  • 200 g brokolit
  • 100 g krevetinuudlitega kodujuustu (4% rasva)
  • 50 g rohelist sibulat
  • 7 g oliiviõli

Mis infot see annab? Üsna suurest kogusest kartulitest ja brokolist tuleb süsivesikuid kokku vaid 56 grammi (450 grammi tooraine kohta). Noores kartulis on vähem süsivesikuid, sest värsketes saadustes on vee sisaldus alati suurem. Mõtle toitainete jagunemisest kui veinist ja etanoolist. Tead ju, et klaas veini pole klaasitäis piiritust? Samamoodi pole ka ükski toiduaine 100% toitainete päralt. Seal on vett ja kiudaineid ja muud “pahna”, mis ongi normaalne. Klaasis punases veinis on etanooli ca 13% ehk siis põhimõtteliselt klaasi põhjatäis. Kartulite ja süsivesikutega samamoodi.

Üsna üks-ühele saab selle näite puhul kokku arvutada rasvade osakaalu – 7 g õli on puhas rasv (ei sisalda midagi muud) ja 4 grammi tuleb kodujuustust. Üksik rasvagramm lisandub kartulist või brokolist, sest enamik toiduaineid sisaldab mingil määral kõiki toitaineid.

Valkude peamine allikas tundub siin esmapilgul kodujuust, aga ka kartul ja brokoli. Kuigi kodujuust kõlab kõige loogilisemalt, siis tegelikult jaguneb siin valkude sisaldus päris tasavägiselt. Kodujuustus 8 grammi, brokolis 9 grammi ja kartulites 5 grammi. Seega võiks öelda, et peamine valguallikas on sellel taldrikul hoopis brokoli. Sest kõik sõltub kogustest.

Veel toite on mul toitaineteks lahti võetud postituses Kuidas alustada?

See väike tunnikontroll näitab päris hästi kätte, kui lihtne on toidu koostist teadmata seda valesti hinnata. Need numbrid ei pretendeeri muidugi ideaalse õhtusöögi auhinnale, see on lihtsalt üks paljudest.

Mis kasu sellest on?

Peamiselt olen ma treeninud võimekust vajadusel toitu sillmadega skännida 🙂 Enda toidulaual olen üht-teist nihutanud ja tunnen, et enesetunne on selle võrra parem. Näiteks olen täheldanud, et päevadel, kui tunde järgi söön, on mul tendents eelistada rasvarikkamaid toiduaineid süsivesikutele. Ja see ei tähenda, et üks või teine oleks vale, lihtsalt minu jaoks on see osa mu enda eelistuste tundmaõppimisest. Kui vaja, tean, mida kohendada. Kui ei taha, ei kohenda.

Lisaks on keha võimeline glükoosi teatud piirini ka mujalt kui süsivesikutest sünteesima, seega väike huupi panemine ei muuda midagi (kui sa võistlusteks ei valmistu). Ja kuna 99% inimestest ei valmistu võistlusteks, peakski õppima toidus orienteeruma ilma täpset järge ajamata.

Teine suur motivaator ongi inimesed, kes sel teemal nõu küsivad. Ma ei alustanud oma nn haridusprojekti üldse selle eesmärgiga, kuid tunnen end täna piisavalt kompetentsena, kui nüüd natuke ennast haipida. Kes abi on palunud, on saanud ja muutusi ka näinud. Kusjuures ma ei lähtu ei enda ega teiste puhul mingitest imelistest makroskeemidest, vaid täiesti üldtunnustatud toitumissoovitustest, mida võib hiljem isiklikke eelistusi arvestades natuke timmida. Sest sorry, aga enamike inimeste toidulaud on piisavalt kreenis, et juba baasteadmisi rakendades tuleb päris palju muutusi teha.

See eeldabki võimekust valikutes, kogustes ja koostistes une pealt orienteeruda, sest toitumine pole eksperimenteerimise koht. Veel enam, kui inimene pole valmis oma toitu kaaluma ja tahab teada ainult suurusjärke.

Mäletan, et saime viimati FAF personaaltreeneri kursuse toitumisloengute raames koduse ülesande oma kolme päeva toit üles märkida ja hiljem gruppides analüüsida. Võtsin siis oma MFP äpi lahti ja lugesin sealt 3 juhuslikku päeva ette. Paar sekundit vaikust, kuni kostus üks üksik sõna – epic. No muidugi on epic, kui sa teadlikult oma päeva sellisena kujundad 😀

Tegelikult on need ju lihtsad asjad – midagi igast toiduainete grupist, 500g puu- ja köögivilju, soovitavalt ka marju, natuke liha, natuke piimatooteid, regulaarsed vahed, mis arvestavad ka treeningut, tasakaalus toitained jms. Kusjuures tasakaalus toidulaud ei tähenda sugugi maiustuste vältimist nagu tihti arvatakse, vastupidi – tee selgeks oma koguseid ning vali, millega ja millal neid sööd. Neid teadmisi ja tunnetust läksin oma projektiga aasta eest jahtima. Täna võin öelda, et olen tulemusega rahul.

Treeningu ja toidu teemalisi postitusi näed jätkuvalt minu Instagrami lehel marian.vosumets & uutest blogipostitustest saad teada Facebooki lehel 😉

Hommikusöök


Vahepala


Lõunasöögi “põhi”


Lõunasöögid


Vahepala


Hommikusöök

LOE VEEL

3 replies on “Miks ma kaloreid loen?

  • Konn

    Mis on must asi su lõunakarbis?

    Muide, mul on selle aasta jooksul üks oluline asi küsimata jäänud: kuidas sa suudad külmutatud porgandit süüa? Totaalne müstika mu jaoks, põgenen kõigi selliste külmutatud juurikate pakkide eest, kus porgand sees ja kui vältida ei saa neelan pmst kuubikud tervelt alla vms 😛

    Reply
    • Marian

      Must asi on ilmselt tumeda valguse käes kannatav tatar 😀 Porgand mind üldiselt ühelgi kujul ei häiri, kuigi oli tõesti aeg, kus see keedetuna väga ahvatlev ei tundunud! Õnneks on palju segusid, kus porgandit pole 😉

      Reply
      • Konn

        Vot, nägi tatra moodi välja küll, aga hirmus eksootiline paistis.

        Mis porgandisse puutub… mulle täiega maitseb keeduporgand, aga no see külmutatud versioon… selle söömine nõuab mu meelest ikka vaprust ja kohusetunnet. Respekt:P

        Reply

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *