Kuidas kaalutõus õnnestus?

Elu24 suvise spordiblogi võib järgneva postitusega kokku võtta 🙂 Mõnes mõttes on mul hea meel, et selle võrra natukenegi vaba aega juurde tuleb (yeah right), sest iganädalane postitus nõuab ikkagi ettevalmistuseks, läbimõtlemiseks ja kirjapanemiseks päris palju aega. Avaldad ära ja avastad, et JÄLLE uus nädal käes! Õnneks kirjutasid nii mõnedki mulle Instagramis, millest nad lugeda sooviksid ja aitäh selle eest!

Tegelikult vahetab minu kolumn mõneks ajaks lihtsalt asukohta ja õnneks ka sagedust (iga nädal on veits liiga tihti). Millist ajakirja haarata, räägin juba õige pea 😉 Vahepeal loodan siia kirja saada juba pikalt ootel olnud teemad, nimelt muljed Gym&Fitness Stockholmist (kuhu tahaks juba uuesti minna!) ja Mahalo vegankohvikust, mis oli väga vinge elamus.

Nüüd aga Elu24 spordiblogi kokkuvõttev postitus. Head lugemist ja küsige, kui midagi segaseks jääb! 😉

***

Kirjutasin Elu24 spordiblogi kõige esimeses postituses «Suveks kaalus juurde?», et minu eesmärk on jõutreeningu tulemusena paar-kolm kilo juurde võtta. Täna saan öelda, et täpselt nii läks ja olen tulemusega rahul! Mille arvelt see tuli?

Kaalun täna 176 cm juures 61,5kg. Jaanuaris, pärast pooleaastast peenhäälestust makrode* maailmas näitas kaal 56,4 kg, mis jääb minu pikkuse juures normaalkaalu alampiirile. Keharasvaprotsent oli siis 19 ja tänaseks tõusnud 21-ni.

Suve alguses ma oma kaalunumbrit ei fikseerinud, seega ei oska täpselt öelda, kui palju just Elu24 spordiblogi pidamise ajal lisandus, aga küllap ta kusagil 56,4kg ja 61,5kg vahel oli. Tegelikult ei tegele ma enda süsteemse kaalumisega enam peaaegu üldse, sest sellel pole suures plaanis mingit mõtet. Sportliku arengu jälgimiseks on niivõrd palju teisi ja objektiivsemaid näitajaid.

Tõtt öelda arvasin nn blogiprojekti jaoks kaalule astudes, et kena 65kg tuleb kindlasti ära – pelgalt enesetunde põhjal. Jõutreeningus järjepidevalt raskusi suurendades ja vastavalt toitudes tundus mulle, et need «ämbritäied» on nüüd minuga igal pool kaasas… Vale! Päris ausalt oli minu esimene mõte uut numbrit nähes – «rohkem polegi või?»

Niisiis olen ma tulemusega igati rahul ning jätkan samas vaimus. Makrosid* ei loe, toitu ei kaalu, kuid mul on väga hea meel, et olen seda kunagi teinud. Suhtun sellesse kui hariduslikku projekti, tänu millele oskan täna oma vajadusi üsna täpselt hinnata. Uutele lugejatele ütlen, et sisuliselt sarnanes tolleaegne dieedi ülesehitus ja sellest väljatulek (reverse dieting**) põhimõtetele, kuidas valmistutakse võistlusteks kulturismis ja fitnessis.

Võistlemise mõtted on hetkel tagaplaanil, kuna «töö käigus» mõistsin, et fitness istub mulle elustiilina hulga paremini kui hooajalise projektina. Kuid ma ei välista midagi ja elan võistlejatele jätkuvalt kaasa, sest hooaeg on kohe algamas ja palju põnevat ootab ees.  Fitnessimaailm on õnneks kirev nii Eestis kui välismaal!

Minu fookus on võistlemise asemel praegu iseenda ja teiste treenimisel ning sellega seotud õpingutel. Ma ei kiirusta tagant seda, millele pikka iga soovin.

*Makrod ehk makrotoitained on süsivesikud, valgud ja rasvad. Toitainete osakaalust kogu päeva lõikes sõltub erinevate spetsiifiliste sportlike eesmärkide saavutamine.

** Reverse dieting põhimõttel suurendatakse menüüs makrotoitainete osakaalu samas mahus ja tempos kui neid vähendati.

Fookus arengul

Nagu ütlesin, ei keskendu ma kaalunumbrile. Minu kriteeriumid ja hinnang arengule on praegu hoopis mujal kui mingil maagilisel lõpp-punktil – kas sixpack näitab end täna või homme pole üldse oluline. See on elustiil – osa elust, aga mitte kogu elu.

Minu rõhk on treenigutes progresseerumisel. Süsteemselt loomulikult. Areng on see, kui suudad nädalast nädalasse lisada sama raskuse juures seeriale ühe korduse. Või suurendada raskust ja teha esialgse arvu korduseid. Muide, progress on ka see, kui teed sama harjutust parema tehnikaga.

Need on näitajad, mis mind päriselt motiveerivad. Kaal võib vabalt oma elu elada, sest sõltub veel nii paljudest muudest asjadest ööpäevas kui ainult toit ja trenn. Füüsiliselt (aga ka vaimselt) raskematel perioodidel on täiesti normaalne, et see ajutiselt ka tõuseb.  Pole mõtet endale sellest stressi tekitada. Vaata parem peeglisse!

Suur aitäh lugejatele heade sõnade ja tagasiside eest, loodetavasti sain anda natuke inspiratsiooni, kuidas oma sportlikku teekonda planeerida ja hinnata. Mul oleks hea meel näha, et ühel päeval ei mängi kaalunumber ja riidesuurus naiste (ega ka meeste) eludes nii suurt rolli nagu praegu. Keskendume parem tervisele ja väikestele võitudele, küll siis tulevad ka suured! 🙂

Tegusat sügist!

Foto – Susan Õuemets / Õuemets Photography

MUA – Jaana Külim

Outfit – River Island Eesti

LOE VEEL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *