Suve alguses otsustasin endale sünnipäevaks kingituse teha – midagi, mis oleks püsivam kui paar päeva rõõmu järjekordsest vidinast. Mõte leida endale personaaltreener keerles mu peas juba pikalt ning saabuv suvi andis hea võimaluse iseendasse investeerimine põhjalikumalt ette võtta.

Foto: Joosep Martinson Photography

Milleks mulle treener? Trenn ja teadlik toitumine oli ja on mu elus aukohal juba aastaid, vormi ja väljanägemisega olin juba siis (juunis 2016) väga rahul. Asi polnudki selles, et mul totaalset muutumist oleks vaja olnud. Tahtsin teada, kuidas trenni ja toitumist viimase mutrini paika timmida nii, et saavutada oma vormi teravaim versioon ja välja joonistunud lihased. Selline keha on minu silmis ka naiste puhul väga ilus ja 25. eluaasta ideaalne aeg selle saavutamiseks.

Esimene treener

Eesmärk oli leida parim, kvalifitseerituim ja soovitavalt supervõimetega inimene, et enda tervisega mitte eksperimenteerida lasta. Isehakanud spetsialiste on nii palju, et terade eraldamine sõkaldest võttis tükk aega. Samas nõudlus tingib pakkumise ja ütlus, et lollidelt tulebki raha ära võtta kehtib alati.

Viimaks jäi silm pidama Spartas tegutsevale Margus Silbaumile. Super tulemused fitnessis võistlevate naiste treenimisel ning terve hulk rekordeid omal alal jõutõstmises. Sobis!

Olgu öeldud, et meie koostöö jäi siiski lühikeseks ja täna treenin juba mõnda aega uue treeneri käe all oma koduklubis MyFitnessis. Siiski pärinevad minu esimesed katsetused toitainete vahekorraga katsetamisest just Marguselt. Jah, nüüd räägime makrodest ehk süsivesikute, rasva ja valgu proportsionaalsest jagamisest päevase kaloraaži lõikes. Proovitud on kõrge valk, madal rasv, kõrge süsivesik, madal süsivesik ja minu peas on avatud omaette peatükk, kus kõik head ja halvad kogemused väga väärtuslikuks teadmiseks on kasvanud.

Mängu tuleb bikiinifitness

Jah, see klõps tõesti käis. Kõik, kes mind tunnevad (sealhulgas ma ise), poleks seda osanud ette näha. Aga nii räägivad vist kõik selle alaga tegelejad?

Mõned märksõnad, mis mul seostusid bikiinifitnessiga ajal, kui ma sellest eriti midagi ei teadnud – küünetibid, postitantsu kingad, glitter, tökat, võltsvääriskivid, õnnetud juuksepikendused… fake everything.

Ühel päeval Spartas trennis märkis Margus möödaminnes, et tahtmise korral on mul bikiinifitnessis võistlemiseks head eeldused ja proportsioonid- laiad õlad, kitsad puusad, okei talje…

See märkus olnuks täiesti suvaline ja ammu unustatud, kui ma oma peakeses seda mõtet salamisi juba mõlgutanud poleks. Ehk kommentaar maandus õigesse kohta.

Väljaöelduna tekitab see minus siiani judinaid – mina ja bikiinifitness? See on vast üks eelarvamusterohkemaid spordialasid, aga ma vaikselt harjun 🙂

Eelarvamused ja minu professionaalne töö

Minu igapäevatöö oleks nagu eelkirjeldatu vastand – igati lugupeetud ja väärikas Eesti vanim ajakirjandusväljaanne Postimees, millel pole glitteri ja bikiinidega mingit pistmist. Ma tõesti armastan oma tööd Postimehe kaamerate ees ja taga ning naudin seda, et tippvormis peab olema ka vaim!

Kolleeg Madisega presidendi valimiskogul Estonias. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Aastalõpuintervjuu peaminister Jüri Ratasega Stenbocki Majas. Foto: Erik Prozes/Postimees

Mis puutub eelnevalt loetletud (välistesse) omadustesse, mis mul kunagi bikiinifitnessiga seostusid, siis on see tõesti vaid pealispind ja nn stage glam. Tegelikult ei võistelda selles, kes kõige rohkem grillkana välja näeb.

Selge on see, et nii nõudliku alaga tegelemine nõuab päris palju kannatlikkust ja leidlikkust. Ja veel paljusid mitte-küünetibilikke omadusi. Kuidas leida just enda jaoks sobivaim ja efektiivseim treeningkoormus ja -jaotus? Milline makrode vahekord siis lõpuks parim on ja millal seda muuta? Kuidas selle juures ikkagi elu nautida ja inimeseks jääda? Nendele küsimustele plaanin siin blogis enda kogemuse põhjal vastama hakata.

Tervisefanatt nagu ma olen, plaanin kirjutada ka erinevatest meditsiinilistest, kliinilistest, laboratoorsetest ja kosmeetilistest protseduuridest, mida oma elus läbinud olen (neid on üksjagu) ja läbida kavatsen.

Kas võistlema?

Teatav kergendus on lõpuks ühemõtteliselt välja öelda, et plaanin tõesti bikiinifitnessis võistelda ja seda esmakordselt sügisel 2017, kui toimuvad 49. Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Nagu Ott Kiivikas viimati enne intervjuud Postimehe stuudios ütles, siis mine tea, ehk vahetatakse Salme kultuurikeskus lõpuks Saku Suurhalli vastu välja, kuna huvilised ei mahu ju enam ära 🙂 Intervjuud saad vaadata Postimehe veebis.

Võistlusteks valmistumisel võib enda jaoks küll kuupäeva paika panna, aga kõige olulisem on jälgida, kuidas keha sinu võrratu plaaniga kaasa tuleb. Seetõttu polegi ma poole aasta jooksul sellest piiksugi teinud, teadsid vaid kõige lähedasemad. Aga areng on toimunud ja seda soovin ma edaspidi siin blogis jagada.

SAMAL TEEMAL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *