Kehakoostise vahekokkuvõte

Esimesest kehakoostise mõõtmisest on möödas 8 kuud ning aeg teha kokkuvõte, kuidas lihasmass ja rasvaprotsent selle ajaga muutunud on. Mõõtmas olen käinud kõik korrad Mustamäel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, protseduuri nimetus on DXA scan ehk kahekordse kiirega röntgenabsorptsiomeetria. DXA masin, millel lamad, saadab kehast läbi kahe erineva energiaga röntgenkiirgust ning võimaldab kõige täpsemalt määrata kehas rasvavaba ja luuvaba massi, samuti luukoe- ja rasvamassi.

Tegemist on röntgenist lahjema kiirgusega, kuid sellegipoolest ei soovitaks üle 2 korra aastas seal käia. Protseduur maksab 17 eurot, kaasa perearsti saatekiri. Minu 3 korda 8 kuu jooksul oli treeningute ja toitumise planeerimiseks vajalik, kuna muutused on just alguses kõige suuremad. Enne suurt suve uuesti ei plaani minna.

Ma ei mäleta, et ühegi graafiku vaatamine mind kunagi nii rõõmsaks oleks teinud! Hall joon tähistab rasva- ja punane joon rasvavaba massi osakaalu grammides.

Täpikesed on mõõtmise ajahetked ehk nagu näha, toimuvad kõige suuremad muutused kehas ikka just alguses.

Rasvamass

  • 15. juuni 2016 – 17,7 kg
  • 4. november 2016 – 12,6 kg
  • 13. jaanuar 2017 – 10,6 kg
  • Rasvamass vähenes 7,1 kg.

Rasvavaba mass

  • Juuni – 45,8 kg
  • November – 46,7 kg
  • Jaanuar – 47,0 kg
  • Lihasmass suurenes 1,2 kg.

Viimast kategooriat tõlgendavad paljud ekslikult puhtaks lihasmassiks, kuid tegemist on kogu rasvavaba massiga, sh luud, siseorganid jms. Küll aga saab lisanduvate kilode põhjal järeldada lihasmassi suurenemist, sest sellise kaaluga meile täiskasvanueas mõni reieluu, maks ega neer juurde ei tule.

Miks lihast nii vähe lisandunud? Olen ju terve selle aja veetnud väiksemas või suuremas kaloridefitsiidis ehk tarbinud vähem energiat, kui kulutanud, seega lihasmassi juurdekasv on selle kohta tegelikult märkimisväärne. Bikiiniprepi lõpufaasis nähakse pigem vaeva, et lihasmassi üldse hoida ja mitte kaotada. Fakt, et seda juurde on tulnud, on positiivne üllatus ning kinnitab, et toitumine on seda kõike toetanud.

Rasvaprotsendi vähenemine 29-lt 19-le näitab läbilõikes, et keskmise omavanuse naise kehakoostiselt jõudsin ca 50% juurest ca 11% hulka. Number paremal ääres kirjeldab soo- ja vanusekaaslaste hulka antud näitaja puhul.

Seega juunis olin ma keskmine kvartiil ehk 50-protsentiil (kõlab nagu reptiil) ehk mediaan, millest suuremaid ja väiksemaid tunnuseid oli variatsioonireas ligikaudu võrdselt. Nüüd kuulun ma statistika järgi alumisse kvartiili, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid (ehk rasvaprotsenti) on ligikaudu 25%-l minuvanustest naistest. Minu puhul siis 11% ja vähemal. Niipalju matemaatikast.

Ei oska öelda, kas siia kuulub Eesti või laiema populatsiooni statistika ja ega vahet polegi, mis selle teadmisega ikka peale hakata.

Minu enda jaoks koorub siit järeldus, et minu kehatüübil on lihtsam arendada lihaskonda ja veidi raskem vähendada rasvaprotsenti. Mu keha on lihtsalt altim arenema teatud suunas – vastuvõtlikum jõutreeningule kui kardiole. See on väärt info tulevikuks.

Slow & steady

Vahe kaalulnumbril on 6 kg, mis on lisandunud lihasmassi ja kadunud rasvamassi tasandus. Nii pika ajaga nii vähe? Ega väga palju polnudki vaja, esiteks 🙂 Teiseks, ma elasin selle 8 kuu jooksul täiesti normaalset ja mõnusat elu – trenn ja toitumine olid küll paigas, kuid midagi vastumeelselt ega rapsides ei teinud. Esimesed mitu kuud ei pannud vahet tähelegi, sest defitsiit oli väike kuni mõõdukas. Seega ma ei hakka isegi arvamust avaldama kaota-nädalaga-4-kilo-dieetide kohta.

Mida rohkem aega annad endale kaalu alandamiseks, seda tõenäolisem on, et see toimub rasva arvelt.

Seda põhimõtet järgivad võistlejad, alustades kärpimisega 3-4 kuud või isegi rohkem enne võistlusi, ning võiks järgida ka tervisesportlased. Naudi ka teekonda!

Foto: Joosep Martinson Photography

SAMAL TEEMAL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *