Katsetused laadimispäevaga

Tänaseks olen kolm laupäeva järjest tõstnud kaloraaži 1600-lt 2100 ja 2200-ni ehk defitsiidi tasemelt tavapärasele. Umbkaudu 2200 kcal kulutab minu vanuses aktiivne inimene päevas, võib-olla veidi rohkemgi.

Laupäevadele olen ajastanud ka nädala teise jalatrenni ning OI kui mõnus on seda teha, kui energiat jätkub nii, et trenni lõppu improviseerid enda lõbuks veel mõned harjutused. Pluss intervall kardio.

Illustreerimaks sellise trenni kalorikulu, kõrvutan selle eelnevalt söödud 637 kcal pudruga (74C, 18F, 36P).

Kõik kolm refeed-päeva hommikut on alanud sama pudruretseptiga, millest pole isu veel täis saanud. Jõuame (palju tõstatatud) küsimuse juurde, miks peaks keegi üldse tahtma kooki süüa, kui selline asi on inimvõimetele täiesti jõukohane valmistada 😉 Ja see pole fitnesspiffide enesepettus, proovige järgi ja üllatute!

  • 90g täistera kaerahelbeid
  • 50g munavalget
  • 17g Selfi šokolaadi-maapähklivõi valgupulbrit
  • 50g banaani
  • 15g maapähklivõid
  • 15g Külluse suhkruta mustikamoosi

Paar postitust tagasi kurtsin, kuidas defitsiidis olles mõte rändama läheb ja motivatsioon ära kaob. Kui tead, et jaksad mingi raskusega kükkida, suruda jne ning ühel päeval enam ei jaksa ja pead laste raskustega tegema, tekib jõuetuse tunne.

Parim ravim selle vastu ongi laadimispäev – laed täis ennekõike oma tuju, energiavarud ja meenutad, et tegelikult on just see sinu tavapärane tervislik toidukogus. Veelkord – defitsiit ei kesta ega saagi kesta igavesti.

Pildil kõik 5 toidukorda – hommikuks puder, pärast trenni banaan ja valgujook, lõunaks kana tatra, brokoli ja kookospiimaga, 2 ruutu (20g) 85% kakaosisaldusega šokolaadi, vahepalaks kreeka jogurt vaarikate, mango, seemnete ja meega, õhtusöögiks kana šampinjonide, riisi ja kookospiimaga. Kõrvale kaks riisivahvlit ja tomat. Kokku 2100 kcal.

Õhtusöögi maitsestasin Umamiga – selle kõige lühidam kirjeldus on minu meelest kartulikrõpsu maitseaine. Olen lugenud, et see on miski salapärane kuues maitse ja väga ainulaadne, aga no tõesti – tavaline kartulikrõpsu vürts. Sibula- ja paprikapulber on põhikoostisained.

Menüü muutus seisneb eelkõige süsivesikute koguses – rasvad ja valgud püsivad tavapärase 55-60g ja 120-140g juures. Süsivesikud tõusevad ca 100g ehk laias laastus 150-lt kuni 250 grammini.

Kui esimene laadimispäev 2100 kcal andis mõnusa täiskõhutunde, siis eilse 2200 kcal juures jäi juba ruumi ülegi ja oleks vabalt veel mahtunud. Eks defitsiit on lõpusirgel, koormused tõusnud ja kõik kaob musta auku.

2100-2200 kcal ei ole muide ülemäära palju, uuel aastal jõukavaga alustades tõusevad need numbrid ilmselt veel. Lihtsalt puhtast toorainest valmistades saadki suuremaid koguseid lubada.

Eilne õhtusöök oli ehtsas võis praetud kartul ja köögiviljad tiigerkrevettidega. Uhasin mõnuga maitseaineid peale ja serveerisin Alma kreeka jogurtiga. Lihtsuses peitub võlu 🙂

Täna on juba pühapäev, hommikune fasted cardio tehtud, millele järgnes tavapärane ca 430 kcal puder. Kausi äärte järgi on näha, et see upub sinna sisse natuke rohkem ära kui üle 600 kcal puder. Aga see-eest katsetasin ära Biomarketist ostetud nugatikreemi.

Nagu näha, oli see nii hea, et puder sai juba poolenisti üles küntud enne, kui pilti taipasin teha. Põhjaks 50g kaerahelbeid, 130g munavalget, meresool ja piparkoogimaitseaine. Peal teine pool eilsest banaanist ja Nutella vähem tuntud sugulane.

See ei ole mitte ühestki otsast tervisetoode, muide 😉 Hoolimata sellest, et pärineb Biomarketist. Ilmselt kuna Vivani tumedad šokolaadid on seal juba pikalt lettidel, pressis tootja ka sellise sõbra müügile – Nutellast eristab seda vaid natuke suurem sarapuupähklisisaldus ja natuke väiksem suhkrukogus. That’s about it.

Mis puutub kaalunumbrisse, siis huvitaval kombel minu high carb day ei muuda seda üheski suunas. Mõnel lendab kohe kilo või rohkem maha, teisel annab suurem toidukogus ajutise kaalutõusu. Minul ainult hea tuju. Ainult? See pole tegelikult väheoluline nähtus 😀

Low carb – low mood, high carb – high mood! (NB! Too many carbs – coma)

Ma ikkagi arvan, et selle dieeditamise juures peaks keegi leiutama tuju mõõtmise kaalu, sest see on kõikide õnnestumiste seisukohast ülioluline. Hea tuju ja vähema stressi pealt tehakse ikka paremad tulemused nii tööl, trennis kui.. puhkehetkel? Viimast pole ammu näinud.

SAMAL TEEMAL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *