Elu parimad trennid!

Järjekorras viies Elu24 suvise spordiblogi postitus on nüüd ka siin lugemiseks 🙂 Kirjutasin seekord nii ausalt ja otse hingest kui vähegi tuli. Mitte, et ma seda tavaliselt ei teeks, lihtsalt sel korral mõtlesin mitu korda, ega see ausus kedagi ei riiva…

Igatahes, selliseks on kujunenud minu suhtumine treeningusse, mis ei tähenda, et kellegi teise valikud kuidagi halvemad või paremad oleksid. Mulle sobib nii ja see on peamine. Head lugemist!

***

Mõtlesin, et kirjutan vahelduseks, kuidas trennis läheb. Viimastel nädalatel märkan, et lähen ja tulen spordiklubist eriti suure naeratusega, mis pani mõtlema, miks see õigupoolest nii on. Jõudsin nelja peamise tõdemuseni, mis minu treeningud täiesti uuele tasemele on viinud.

Spontaansus

Mul ei ole üle väga pika aja kindlat treeningkava. Lähen jõusaali teadmisega, et täna treenin kindlat lihasgruppi ning kava sünnib improviseerides. Jaotus on jätkuvalt selg ja õlad, jalad ja tuhar ning käed ja kõht. Kokku viis jõutreeningut nädalas.

Minu treener Kristjan-Johannes Konsap on alati teinud suurepärased kavad, kuid praegu tunnen, et tahan katsetada. Alustan alati raskemate baasharjutuste ja vabade raskustega, palju teen ka superseeriaid, et hoida intensiivsust. Eraldi kardiot ei tee, trenni lõpetab nn finisher, milleks sobivad erinevad hüpped, harjutused kummilindiga või kerge raskusega seeriad suutlikkuseni. Omavahel kombineerides saab neist umbes 10-minutilise mini-ringtrenni.

Tihti ongi mul oma väike arsenal kaasas, kuhu kuuluvad kolm eri raskusastmega kummilinti (resistance band) ja tõsterihmad. Viimaseid läheb vaja siis, kui raskust on haarde jaoks liiga palju, aga mitte konkreetse harjutuse. Siis seod end kangi külge kinni ja teed edasi. Kes nüüd üles või alla kerib, et autorit otsida, siis olen jätkuvalt naisterahvas. Mitte eriti kandiline.

Toitumine

Ma ei loe enam makrosid. Olen seda teinud ja oman nn süsteemi toimimisest päris head ülevaadet ka silmamõõdu järgi. Keskendun üha enam enesetundele ja sellele, et eksisteerib elu ka väljaspool sportlikke eesmärke. Ja ma täiega naudin seda!

Tegelikult sai mul igasugusest toitumise fetišeerimisest hiljaaegu lõplikult villand. Jah, on olemas teatud võtted, millega oma keha peenhäälestada, aga need ei ole minu jaoks enam uued ja huvitavad. Söön, mida tahan ja millal tahan. Kõik tervise ja treeningute jaoks vajalik on jätkuvalt olemas, kuid ainult see ei saa olla elu keskpunkt. Inimene on sama palju meeleline kui füüsiline olend ning spontaansed ettevõtmised pere ja sõpradega pole miski, mille arvelt oma elu elada.

See toob omakorda tagasi treeningu juurde. Mul pole kunagi olnud nii palju energiat! Nädalast nädalasse kannatab raskusi suurendada, superseeriad on pigem reegel kui erand ning puhkepauside ajal turnin nagu väike pärdik mingite asjade otsas. Ometi ei tähenda see, et oleksin vahepeal nägupidi torti kukkunud ja surfaks nüüd hüperglükeemia laineharjal – pigem lihtsalt pingevaba elu positiivne kõrvalnähtus.

 

Elektroonikavaba

Telefon jääb kappi. Kõrvaklapid jäävad koju. Tahan sel hetkel täielikult oma treeningule keskenduda. Teha soojendust ja liikuvusharjutusi mõttega. Tunnetada lihasgruppi, mida treenin.

Tegin täna esimest korda rumeenia jõutõmmet enama raskusega kui ma ise kaalun ja mul on väga hea meel, et ma praegu mäletan, mida ma viimase korduse ajal mõtlesin. Jõutreening võib olla palju meditatiivsem kogemus kui see esmapilgul tundub, sellepärast ma liigseid segajaid kaasa vedada ei tahagi. Piisab sellest, kui kõrval miski üliagar seltskond viiekesi korraga kellegi tehnikat parandab, et see keskendumist segaks. Mis siis, et jõusaal pole raamatukogu, reivipidu ta ka pole.

Loomulikult ei taha ma öelda, et vahepeal poleks tore kellegagi koos trenni teha või et pilt allkirjaga #gymselfie mulle väga võõras oleks! Räägin sellest, kuidas mulle enamasti meeldib treenida.

Ei pea midagi tõestama

Aasta eest arvasin, et tahan kunagi võistelda. Täna pigem arvan, et mitte. Miks? Mu treeningute kvaliteet on tänu pingevabadusele kordades kõrgem ja ma tahan, et see nii ka jääks.

Mulle meeldib hoopis rohkem jälgida selle väikese ringi inimeste edusamme, keda ma ise treenin. Aidata nii tehnilise poole kui motivatsiooni hoidmisega. Vajadusel küsida proffidelt nõu ja ka ise õppida. Teadlik ja jätkusuutlik treening on nii palju enamat kui vormi ajastamine hooajast hooaega.

Ma ei taha kellegagi võistelda. Loodan, et me kõik võidame ja saavutame omaenda eesmärgid.

Mõnusat suve!

Jälgi ka minu Instagrami, Marian Fitness Facebooki lehte ja raadio MyHits hommiku Tervisesutsu. Õige pea on tulemas ka üks kift loosimine hea ja paremaga! 😉

Foto – Meisi Volt / Meisi Photography

MUA – Jaana Külim

Aitäh – MyFitness Ülemiste

LOE VEEL

2 replies on “Elu parimad trennid!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *