Daytrip Helsingis & meeletuulutus

Õnneks ei lõppenud see nädal nii negatiivselt kui eelmine postitus 🙂 Käisime Katriiniga laupäeval Helsingis ja eesmärk oli pikalt ette valmis pandud – karbivaba Soome!

Maailmalõpupostitusest võis jääda mulje, et viskasin dressi nurka, aga nii see pole – ootan vaid pikisilmi defitsiidi lõppu ja meeleselgust. Et ükski teekond pole lineaarne, otsustasin seda veel omalt poolt raputada, anda üheks päevaks MFP-le puhkust ja teadlikult rohkem süüa.

Kuna laev väljus vara, siis puder oli ikka kaasas. Tavapärase 50 grammi kaerahelveste asemel tegin 80 grammiga ja 400 kcal asemel ca 600 kcal. Muide, ühe korra olen varem juba laadimispäeva teinud ja söönud 1650 asemel 2100 kcal just süsivesikute arvelt ning selle peale ei viitsinud kaal silmagi pilgutada – ei tõusnud ega langenud. Nagu kerisele vesi.

Lõunasöök Cafe Esplanadis

Pohjoisesplanadi tänaval Stockmanni kõrval on üks legemaid Helsingi kohvikuid – alati rahvast täis, super salativalik, kuulus koorene lõhesupp ja lõputu väljapanek saiakestest. Üks korvapuusti on loomulikult kringlisuurune 😉

Võtsime klaasi valget veini ja salatid – Katriinil krevettide, brokoli ja fetaga, minul lõhe, artišoki ja fetaga, lisandiks mõlemal tšillikaste (jep, majoneesiga, üldse ei kõigutanud). Väga hea ja värske oli kõik, tunne oli täpselt nagu selles eelmises elus, kui selline oligi minu täiesti tavapärane lõuna 🙂 Rosmariini ja soolaga maitsestatud saiatüki panime ka pintslisse. See polnud tegelikult plaanis, kuni hetkeni, mil maitsesin 😀

Magustoiduks võtsime kahepeale kaneelisaia glasuuriga, ühe piparkoogi ja cappuccinod. Kaneeli oli korralikult, sai võinuks veidi pehmem ja värskem olla, piparkook mõnusalt krõbe ja õhuline – ehe värk!

Meie laual pole eelmainitud kringlisuurune korvapuusti, see jäi tugevamatele. Foto staarist leidsin siiski.

Foto: Cafe Esplanad

Cappuccino oli lausa jumalik – kange ja mitte liiga palju piima. Kusjuures seda igatsesin kõige rohkem! Päeva lõpuks tuli cappuccino saldoks 3. Nagu varem.

Proovisin ära rootslaste Nutramino kofeiiniga suhkruvaba karastusjoogi. Granaatõuna-mooruspuu maitse oli imeline – väga värskendav, paraja mulliga ja mis põhiline – puudus kibe kõrvalmaitse, mis kõigil kofeiiniga karastusjookidel on. Kahjuks Eestis vaid üks Nocco BCAA+ ehk kofeiinivaba, Nutraminot meil ei ole.

Hea meelega oleks kaasa ostnud, aga kuna järgmine peatus oli kesklinnast eemal, ei hakanud jõuluvana tegema ja kohupiima-pudingu-joogikotiga mööda Helsingit trippima. Kes ei tea, siis Soome toidupoodides on unistuste valik suhkruvabasid valgutooteid (päris söök, mitte toidulisandid).

Õhtusöök Löylys

Hernesaari on endine Helsingi tööstusrajoon, tänaseks väga šikkide kortermajadega mereäärne piirkond väikesel poolsaarel. Selline Kalamaja vibe meets Pirita moodi koht. Arhitektide Ville Hara ja Anu Puustineni projekteeritud puithoone ongi meie megapopp Löyly (leili soome k).

Fotod: loylyhelsinki.fi

Hernesaari arendamiseks pakub Helsingi linn toetust. 2011 taotlesid näitleja Jasper Pääkkönen ja parlamendi liige Antero Vartia toetust ning valmis esialgne Löyly ideekavand. Restoran ja saunakompleks koos terrassiga merele avati selle aasta mais.

 

Jasper Pääkkönen on eestlastele kindlasti tuttav näitleja. 2003. aasta film Pahat Pojat neljast vennast ja kirvega ringi jooksvast purjus vaimuhaigest isast on paljudel nähtud. Veidi hiljem oli meie kinodes ka film Paha Maa.

 

Restorani pool meenutab meie Noad või Tuljakut, saunakompleks on täiesti omaette vau-efekt! Sauna olemasolu vahetus läheduses üldse ei häiri, kogu interjöör sobib temaatiliselt väga hästi kokku. Saime merepoolse aknaäärse laua ning terrassile kiigates tekkis küll tunne, et saunast tulles hüppaks siit kohe vette. Ehe soomlaste värk, aga kindlasti oleks siingi menuk!

Katriin võttis menüüst Jasperi kalasupi (18€), mina haugi-jõevähi kotletid kartulitambiga (22€), kõrvale Klosterneuburg Grüner Veltliner (16 cl, 10.6€) ja Ayler Kupp Riesling-Hochgewächs (16 cl, 8.5€).

Kalasupp tuli varrega retropotis ja oleks paras kahele. Kõhklesin menüüst seda vaadates, et ehk pole midagi erilist aga no oli ikka küll! Korralikult kala (vikerforell ja lõhe) ja kartuleid, koorene puljong.

Mereandide puhul pole raske aru saada, kas tooraine on värske või mitte. Kotletid maitsesid (ja lõhnasid) nii nagu värsked mereannid ikka, õnneks polnud suurt muud jama neisse lisatud. Tambis olid alles ka mõnusalt suured (kartuli)koorega keedetud tükid.

Kõrval oli munavaht maitserohelisega ja praetud spinat. Me ei suutnud kumbki tuvastada, mis piimatootega see muna vahtu oli aetud – ei olnud vahukoor ega kodujuust. Nagu skyr, aga õhulisem 😀

Jäime väga rahule, kõht sai täis ning järgmine kord bronnime ka sauna! Kel huvi tekkis, saab vaadata Löyly kodulehte. Pühapäeviti näiteks on all day brunch & burgers. Varsti avatakse sauna poolel ka külma vee basseinid.

Magustoitu seal ei võtnud ja laevas piirdusime vee ja Coca Zero’ga. Siidrikastide ehk suhkrupakkidega ringikäivaid inimesi oli niigi palju, et vaatamisest piisas.

Hommikune reality check kinnitas, et vormile see päev liiga ei teinud. Pole isegi raske olla ja kõik joonekesed on omal kohal alles. Kaalu on +0.7 kg, aga tuju on +100 kg – cheat for sanity!

Ilusat algavat nädalat!

SAMAL TEEMAL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *